Firma McAfee hinnangul kulutati mullu rämpsposti saatmisele, töötlusele ja filtrimisele 33 mld kilovatti energiat tunnis - sama palju energiat tarbib 2,4 mln USA kodumajapidamist. Süsinikekvivalendis olid rämpspostisaatjate tegevuse ökoloogilised tagajärjed sama negatiivsed, nagu ka 3,1 mln sõiduki kasutamine, mis kulutasid kokku 7,57 mld liitrit kütust.

McAfee uuris rämpsposti mõju keskkonnale koos konsultatsioonifirmaga ICF International Inc. Hinnati elektrienergia hulka, mida võrguressursid kulutasid rämpspostikampaaniate ettevalmistamisele, läbiviimisele ja tagajärgede likvideerimisele. Kuna käesoleval ajal on põhienergiakandjaks kaevandatav maavara, valiti hindamiskriteeriumiks elektrienergia tootmisel atmosfääri eraldatava süsihappegaasi hulk.

Üheteistkümnes riigis kogutud statistika analüüs näitas, et ühe rämpskirja tõttu eraldub atmosfääri keskmiselt 0,3 grammi süsihappegaasi. Umbes sama palju süsihappegaasi eritub nüüdisaegse auto väljalasketraktist tema edasiliikumisel ühe meetri võrra. Kui aga korrutada see näitaja 62 triljoni teatega - just nii palju rämpsposti mullu fikseeriti, on rämpsposti süsinikjälg sama kui autol, mis on 1,6 mln korda ümber maakera sõitnud.

Uurijad avastasid, et umbes 80% rämpsposti tõttu tarbitavast energiast kulutavad kasutajad rämpsteadete töötlusele ja legitiimsete kirjade otsimisele rämpspostikaustast. Ühe soovimatu kirja vaatamisele ja eemaldamisele kulub keskmiselt 3 sekundit. Kuigi suurem osa rämpspostist eemaldatakse juba saabumisel ja lõppsaajani ei jõuagi, kulutab inimene iga aasta postkastidesse jõudnud “prügi” töötlusele 100 mld tundi.

Tüüpiline keskmine firma kulutab e-posti toeks iga aasta 50000 kilovatti energiat tunnis. Üks töötaja kulutab iga aasta e-kirjade töötlusele nii palju elektrienergiat, et selle tegevuse tulemusel eraldub atmosfääri 131 kg süsihappegaasi (kui arvestada, et energia tootmiseks põletati kaevandatavat maavara ehk sütt). Üle viiendiku sellest hulgast on tekitatud rämpspostist.

E-posti filtrimissüsteemi panus rämpspostitustega seotud energiatarbesse moodustab 16% üldmahust. Kuid uurijad määrasid kindlaks, et kui iga kasutaja kasutaks nüüdisaegseid rämpskirjade filtreid, saaks elektrienergia aastakulu vähendada 75% ehk 25 mld kW/t võrra. Süsinikekvivalendis võrdub see 2,3 mln auto eemaldamisele autode voost. Loomulikult oleks rämpspostiallikate likvideerimine märkimisväärsem samm võitluses keskkonna saastumisega.

3Dnews

Firma Marshal hinnangul võrdsustus rämpsposti osakaal postiliikluses märtsi lõpus näitajatega, mis fikseeriti enne veebihostingu McColo väljalülitamist.

Marshal´i andmeil moodustab kolm neljandikku käesoleval ajal levitatavast rämpspostist ravimite ja meditsiiniteenuste reklaam. 60% rämpspostist saadetakse laiali Euroopa ja Aasia riikidest, 23% - Ladina-Ameerikast. Rämpsposti allikate (riikide) seas on liidriks Brasiilia (13% rämpspostiliiklusest), teisel kohal on USA (11%) ja kolmandal - India (6%).

Vastavalt Marshal´i statistikale, toimub ligi kaks kolmandikku nüüdisaegsetest rämpspostitustest nelja botnet´i abil: Mega-D (33,8% rämpsposti üldmahust), Rustock (17,0%), Xarvester (7,6%) ja Pushdo (5,0%).

Kahjurteadete panus rämpspostiliiklusesse pole veel eriti suur. Eriti aktiivsed olid aruandeperioodil troojaprogrammi Waledac levitajad. Samanimelisest botnet´ist toimunud pahatahtlike rämpspostituste teemad olid seotud selliste sündmustega nagu Barack Obama ametisse astumine ja sõbrapäev. Lisaks saadeti sellest botnet´ist ka nakatatud veebilehtede viiteid sisaldavaid valeteateid terrorirünnakutest. Kahjur- ja andmepüügiteadete levitamisel kasutati ka botnet´i Pushdo ressursse.

http://www.3dnews.ee