Operatsioonisüsteemi Windows 7 juhtimisel töötavate netiarvutite autonoomse tööaja vähenemisest teatasid korraga mitu internetiväljaannet. Üsna autoriteetne blogi Laptop magazine viis Toshiba netiarvutil läbi katseid, mille tulemusel vähenes operatsioonisüsteemil Windows 7 põhineva arvuti tööaeg Windows XP-iga võrreldes 2,5 tundi (6:53 tundi Windows 7-le ja 9:24 XP-le). Sarnast olukorda (5:54 versus 8:28) kirjeldab ka netiarvutit Acer Aspire One katsetanud ressurss Tom´s Hardware. Kaebused platvormi Windows 7 suure toitekulu kohta tulevad ka MacBook´ide omanikelt, kes käivitavad operatsioonisüsteemi Windows 7 Boot Camp´i kaudu või virtuaalses keskkonnas.

Õigluse mõttes märgime, et operatsioonisüsteemi Windows 7 töötulemused lahendustes ASUS Eee PC 1005HA ja MSI U123 erinevad energiatarbe seisukohast XP-st vaid mõne protsendi võrra. Lisaks väidavad kõik respondendid ühetähenduslikult, et võrreldes platvormiga Windows Vista on tulevane Windows 7 aku suhtes hoidlikum, kuid kaugeltki mitte 11% võrra, nagu Microsoft lubas. Eksperdid pööravad seda olukorda uurides tähelepanu platvormile Windows 7 optimeeritud draiverite puudumisele. Võimalik, et arendajad lasevad eesseisvaks operatsioonisüsteemi väljalaskeks välja parendatud draiverid ning olukord muutub platvormile Windows 7 paremaks. Microsoft ise seda probleemi veel kuidagi ei kommenteeri.

3dnews.ee

Vastavalt IBM-i aruandele, suurenes ohtliku tarkvaraga veebilehtedele suunavate veebiviidete hulk poole aastaga 508%. IBM-i X-Force osakonnajuhi Kris Lamb´i sõnutsi muutuvad veebikliendid, serverid ja sisu üheskoos “ohtlikuks kõlbmatuks territooriumiks”. “Ma arvan, et me oleme unikaalses punktis, mis avaldub üleilmse internetivõrgu aluses olevate tehnoloogiate ning ohtude ja nende realiseerimisstsenaariumite lähendamises. Kuid vaatamata sellele, et aruanne joonistab pahaendelist pilti, demonstreerib see ka teatud valdkondades positiivseid momente. Näiteks on avaldatud suur hulk hoiatusi ja infot andmepüügi ohust. Isegi tehniliste teadmisteta inimesed teavad, et kriminaalsed elemendid kasutavad internetti kriitiliselt tähtsa info saamiseks kergeusklikelt ohvritelt,” arvab ekspert. Kris Lamb selgitas, et praegused veebilehitsejad, millel on lisandmoodulitega laiendatav funktsionaalsus ja Active X, meelitavad häkkereid ligi.

“Aruandes väljatoodud suunad annavad tunnistust, et internet on muutumas Metsikuks Lääneks, kus kedagi ei tohi usaldada. Tänapäeval pole sellist mõistet nagu ohutu surfamine ning kahjurtarkvara levitamise eest vastutavad mitte ainult pornosuunitlusega ressursid. Nüüd peab kahtlustama igat veebilehte,” märgib Kris Lamb pessimistlikult. Ta avaldas samuti arvamust, et võrguohutus puudutab mitte ainult veebilehitsejaid ja kliente, kuna küberkurjategijad kasutavad ohtlike veebirakendusi, et pääseda ligi legitiimsete ressursside kasutajatele. Uuring avastas märkimisväärse rünnakute kasvu, mille eesmärgiks on vargus, manipuleerimine andmetega ja nakatatud arvutite juhtimine. Nii kasvas SQL-tüüpi rünnakute hulk 2008. aasta neljanda ja selle aasta esimese kvartali jooksul 50% ning kahekordistus selle aasta esimese poolega. “2009. aasta esimese poole kaks selget suunda on kahjurtarkvaraga veebilehtede hulga kasv ja keeruliste rünnakute kahekordistumine,” avaldab detaile Kris Lamb.

Ekspert lisab, et ilmselt ootavad tööstust tulevikus “uued unikaalsed ohutüübid”, mis on seotud mobiilseadmete ja pilv-arvutuste massilise levikuga: “Mobiilseadmete massiline kasutamine koos online-rakenduste hulga kasvuga tõstab veebilehitsejate kompromiteerimisele fokusseeritud aktiivsust. Samuti näeme me pilv-arvutuste poolt edendava infrastruktuuri detsentraliseerimist. See uus suund toob suure hulga muudatusi, sealhulgas ebatraditsioonilisi ohuliike, mis on IT-tööstuse detsentraliseerimistingimustes unikaalsed.”

3dnews.ee

Tööde esitamise tähtaeg: 7. september 2009
Töid saab registreerida alates: 17. august 2009

Sel aastal korraldavad ADC*Estonia ja Best Marketing esmakordselt Eesti Internetikonkursi ja annavad välja eraldi auhinnad internetivaldkonna parimatele pärlitele. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 17. septembril Tallinnas Baltika Kvartalis toimuva Best Internet 2009 kongressi raames.

Vajadus eraldi konkursi järgi tulenes internetivaldkonna tegijate rahulolematusest reklaamikonkursiga, kus interneti osa käsitletakse liialt reklaami- ja teostuskeskselt, pööramata suuremat tähelepanu funktsionaalsusele, tehnoloogilisele innovatsioonile ja praktilisele toimimisele.

http://est.best-marketing.com

Eesti Internetikonkurss 2009 tähtaega on pikendatud 8. septembrini!

Tulles vastu paljude palvetele, pikendati Eesti Internetikonkurss 2009 tööde esitamise tähtaega kuni tänaseni ehk kuni 8. septembrini 2009.

Täna südaööni saab veel töid esitada!

Paar kuud tagasi lisati Gmail´i võimalus vanadest postkastidest kirju ja kontakte importida. Eelkõige pakuti seda võimalust uutele Gmail´i kasutajatele.

Kuid ka paljudel Gmail´i veteranidel on vanad kasutajakontod. Paljud neist loodi enne Gmail´i ning aegajalt tuleb neid avada, et leida vana registreerimiskinnitus või tuttava e-postiaadress, kellega pole ammu suheldud.

Nüüd saab selle info vaid paari hiireklõpsuga oma Gmail´i kontosse üle viia. See on väga lihtne. Avage lehekülg “Seadistused > Kontod ja import” ja vajutage nupule “Kirjade ja kontaktide import”. Ilmub aken, mis aitab teil andmeid kiiresti importida. Lisaks küsitakse teilt, kas soovite vanale e-postiaadressile tulevate kirjade edasisaatmist Gmail´i. Teil tuleb kinnitada ümberadresseerimine kirjas, mille saate oma vana e-postiteenuse pakkujalt.

Kirjade kopeerimisele kulub tavaliselt paarist tunnist mitme päevani. Ning lõpuks satub kogu kirjavahetus Gmail´i ning te võite oma vana kasutajakonto unustada.

3dnews.ee

Turundusfirma comScore fikseeris Gmail´i postiteenuse kasutajate hulga hoogsa kasvu. Juulis oli teenust kasutanud unikaalsete kasutajate hulk 37 mln inimest, mis ületas esmakordselt AOL-i aktiivsete kasutajate hulga (36,4 mln). Nii tõusis Gmail USA suurimate postiteenuste pakkujate seas kolmandale kohale.

Google´i postiteenus jääb USA turul alla vaid Windows Live Hotmail´i ja Yahoo Mail´ile. Microsofti teenust külastas kuuga 47 mln kasutajat, Yahoo postiteenust aga 106 miljonit.

Huvitav, et alles aasta alguses tundus, et Gmail´ile läheb lähimatele konkurentidele lähenemiseks tarvis vähemalt kaks aastat. Kuid selle aastaga kasvas teenuse külastajate hulk rekordiliselt 25%. Sama ajaga suurenes teenuse Windows Live Hotmail kasutajate arv 8%, Yahoo Mail´i kasv oli aga 16%.

3dnews.ee

Anonüümsus internetis võib olla nii hüve kui ka needus, sõltuvalt sellest, kummal pool barrikaade – kas rämpspostisaatjate, viiruskirjutajate ja teiste küberkurjategijate või internetiantipoodide ohvrite ehk seaduskuulelike kodanike pool – arutleja on. Nagu tegelikult iga tehnoloogia (mitte ainult infotehnoloogia), on oma IP-aadressi ja teiste üleilmsesse võrku jäetud jälgede varjamine anonüümsete puhverserverite kaudu kahe teraga mõõk. Kuid tasakaal igavesti ei säili ning üks võitlevast osapoolest – kas end kaitsvad häkkerid või alalõpmata nende poolt naeruvääristatud eriteenistused koos elektroninfotööstuse hiiglastega – saavutab ülekaalu, olgugi et ainult prototüübi näol.

Hispaania linnas Barcelonas peaks sellel nädalal toimuva ürituse SIGCOMM 2009 raames ilmuma artikkel, kus kolm Californias Mountain View´s paikneva Microsofti uuringukeskuse töötajat uurivad eri masti internetikelmide avastamist takistava anonüümse barjääri eemaldusvõimalust. Kolm võrgukelmide rahurikkujat identifitseerisid uue tarkvara abil kahjurkoodi levitamise eest vastutavad masinad, mis tungisid isegi läbi hostide IP-aadresside kõrgest muutmissagedusest. Redmondi korporatsiooni liige Yinglian Xie räägib: “Me püüame määrata kindlaks rünnakute eest vastutava hosti. Meil tuleb jälgida mitte identifikaatoreid, vaid masinaid, millega need ühendatud on.” Süsteemi prototüüp HostTracker peab aitama ehitada parimat kaitset ründajate ja rämpsposti levitavate firmade eest. Infoturbeorganisatsioonid saavad võimaluse saada täiuslikumat ettekujutust internetisegmentidest, mida on parem blokeerida. Küberkriminaalsed ringid on omakorda sunnitud tegema suuri ajalisi ja finantskulutusi enda varjamiseks internetis.

Yinglian Xie ning tema kolleegid Fang Yu ja Martin Abadi analüüsisid igakuist e-postiteenuste pakkujate andmemahtu (330 GB), üritades määratleda rämpsposti saatmispunkti. Selle allikate jälgimiseks uurisid uurijad üle 550 mln kasutajate identifikaatori (ID), 220 mln IP-aadressi ja selliste sündmuste nagu teate saatmine ja kasutajakontode autoriseerimine ajamärke. Teadete jälgede avastamine vajab kasutajakonto identifikaatori ja hosti, mille kaudu kasutaja e-postiteenusega ühendust sai, vahelise side taastamist. Sellel eesmärgil võrdlesid teadlased erinevatest hostidest saadud ID-sid teatud ajavahemikuga. Seejärel analüüsis HostTracker andmeid ja eemaldas konfliktid. Näiteks oli ühe IP-aadressi all vahest üle ühe kasutaja või ühel kasutajal oli kattuval ajavahemikul mitu ID-d. HostTracker sidus andmed omavahel puhverserveri kindlaksmääramiseks, mille kaudu ilmus ühe IP-aadressi all mitu masinat ja sai ühendust legitiimse e-postiteenusega.

Lisaks leidsid uurijad viisi, kuidas lisada nn mustadesse nimekirjadesse automaatselt aadressid, kust pärineb kompromiteeritud võrguliiklus. Kasutades seda metoodikat simuleerimistingimustes, blokeerisid arendajad kahjurliiklust 5%-lise ebatäpsusega ehk viis aadressi sajast olid legitiimsed. Lisainfo kohusetundlike kasutajate identifitseerimiseks alandas näitaja 1%-ni. Tulemused annavad tunnistust, et tarkvara HostTracker on kõlblik DDoS-tüüpi (distributed denial of service, hajutatud teenusetõkestamise rünne) rünnakute ja rämpsposti levitavate firmade vastaste kaitsemehhanismide täiustamiseks, arvab firma Damballa uuringute ja arenduste asepresident Gunter Ollmann. Eksperdi arvates aitab selle tehnika kasutamine leida suure genereeritava liiklusega botnet´e, samal ajal kui selliste rünnakute vastu, nagu paroolide vargus ja pankadele mõeldud troojaprogrammide juurutamine, pole see metoodika eriti efektiivne.

3dnews.ee

Google arendab juba mitu kuud uut “salajast” otsinguarhitektuuri ja pakkus kõigile soovijatele võimalust proovida täiustatud otsingut veebilehel www2.sandbox.google.com/. Otsinguhiiglane lubab, et arendus koodnimetusega Caffeine pakub suurendatud kiirust, tulemuste hulka ja relevantsust.

Kuigi ka praeguses versioonis kulub päringute töötlusele alla sekundi, võib kiire internetiühendusega kasutajatele olla väärtuslik ka selle kümnendik. Näiteks vastas Google.com päringutele “automobile” ja ” автомобиль” järgmiste tulemustega.

“Vana” versioon:

www2.sandbox.google.com:

Ekraanitõmmistest tuleneb, et indekseeritud lehekülgede baas on tõepoolest suurenenud, nagu ka päringute töötluskiirus (praktiliselt kaks korda). Muide, firma märgib, et enamus kasutajaid ei märka tulemuste relevantsuses või täiuslikkuses mingeid muudatusi. Kuid näiteks veebiarendajad ja need, kes vajavad eriti täpset otsingut, võivad mõningaid muudatusi tunda. Kuid uuendatud “mootor” on veel lõpetamata, seepärast ei tasu siiski imesid oodata.

3dnews.ee

Nn biomolekulaarsed arvutid, mille põhikomponentideks on DNA ja teised bioloogilised molekulid, eksisteerivad tänapäeval vaid laborivariantides ning tavaarvutikasutajale pole nende kasutamisest mingit kasu. Sellest hoolimata leidsid Weizmann´i instituudis biokeemiale, arvutiteadustele ja rakendusmatemaatikale spetsialiseeruvad professori Ehud Shapiro labori tudengid Tom Ran ja Shai Kaplan viisi, kuidas muuta need mikroskoopilised bioarvutusseadmed “kasutajasõbralikemaks” isegi kompleksarvutuste ja keeruliste päringute töötlemisel.

Ehud Shapiro ja tema juhitud meeskond esitlesid esimest DNA-l põhinevat autonoomset programmeeritavat seadet 2001. aastal. Niivõrd mikroskoopiline seade (ühte veepiiska võiks mahtuda triljon selliseid seadmeid) võis täita selliseid ülesandeid nagu nullidest ja ühtedest koosneva nimekirja kontrollimine ühtede hulga vastavuse suhtes määratud arvule. 2004. aastal loodud uus versioon määras kindlaks vähirakkude olemasolu katseklaasis ja vabastas molekulid nende purustamiseks. Peale kütkestava perspektiivi viia sellistel tehnoloogiatel põhinevad seadmed inimese kehasse – nagu “mikroarstid”, mis määravad kindlaks vigastatud koe asukoha ja tõkestavad haiguse levikut – saaksid biomolekulaarsed arvutid viia läbi miljoneid paralleelarvutusi.

Ehud Shapiro jutustab väljaandes Nature Nanotechnology hiljuti avaldatud artiklis biomolekulaarsete arvutite programmi arendusest, mis paneb neid loogiliselt “mõtlema”. Täidetavad tehingud on äärmiselt lähedased kõigile tuntud loogikale, mille reeglid sõnastas Aristoteles juba enam kui 2000 aastat tagasi lihtsa ülesandena “kui… siis”: “Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult on ta surelik.” Kui arvutisse sisestatakse tingreegel “Kõik inimesed on surelikud” ja fakt “Sokrates on inimene”, vastab biomasin korrektselt küsimusele: “Kas Sokrates on surelik?”. Teadlaste meeskond läks edasi ja tõstis ülesande keerukust, mis sisaldas nüüd mitut reeglit ja fakti, ning DNA-arvutid tulid alati õigele järeldusele.

Samal ajal lõid töötajad kompilaatori ehk tarkvaramehhanismi kommunikatsiooniks kõrgtasemelise programmeerimiskeele ja DNA arvutuskoodi vahel. Kompileerimisel võidakse muuta päring näiteks selliseks :”Surelik(Sokrates)?” Vastuse väljaarvutamiseks kombineeris robotiseeritud süsteem reegleid, fakte ja päringuid esitatavaid DNA-niite ning neid kasutati vastavuste otsimiseks arvutuste hierarhilises protsessis. Vastus kodeeriti rohelise valgussignaalina: mõnedes niitides oli signaali sähvatuse bioloogiline versioon – loomulikult helendav fluoressentsmolekul, mida hoidis tagasi valgust varjav proteiin. Kui spetsiaalne ferment tõmbus õige “vastuse” poole, eemaldas ta “katte” ja lubas valgusel nähtav olla. Biomolekulaarseid andmebaase sisaldavad väikesed veepiisad andsid vastuseid väga keerulistele päringutele erinevate värvimarkerite kombinatsioonide kujul.

Oma rutiinsete eksperimentidega tegelevate teadlaste järjekordsel saavutusel võivad olla kaugele küündivad tagajärjed kogu intellektuaalarvutussüsteemide tööstusele, kuhu kuuluvad nii tänapäeva räniprotsessorid, kontseptuaalsed kvantarvutid kui ka iseõppivad tarkvaraalgoritmid. Kes teab, mida põhjustab kuskil vastavate tehnoloogiate liitekohal elus ja mitte mateeria konvergents, mis peaks muutma inimese elu lihtsamaks?

3dnews.ee

Füüsikud avastasid, et kvantarvutid on vigadele vastupidavamad kui varem arvati. Queenslandi ülikooli (The University of Queensland, UQ) matemaatika- ja füüsikakooli doktor Tom Stace uuris vigade mõju kvantarvutustele ja sai tulemuse, vastavalt millele jätkavad innovaatilised arvutid oma funktsioonide täitmist isegi 50%-ilise andmekaoga. Vastavad teoreetilised arvutused avaldati koos UQ-i doktori Andrew Doherty ja Macquarie ülikooli esindaja Sean Barrett´i töödega väljaandes Physical review letters. “Meie tulemused demonstreerivad, et lubatud on suhteliselt suured vead ja kaod, kvantarvutid on aga praktikas kasutatavad. Teoreetiliselt töövõimelisel kvantsüsteemil võib olla kuni 10% vigadega töötavaid või kuni 50% üldse mittetöötavaid komponente,” teatas Tom Stace.

Kvantarvutid on tänapäeval ikka veel varajases arenguetapis, kuid nende potentsiaal on hiigelsuur, kuna sellised arvutussüsteemid on olemasolevatest palju võimsamad, infoturbe valdkonnas pakutavad võimalused aga hindamatud (näiteks finantsorganisatsioonidele). “Kvantseadmed on väga tundlikud välismõju ja -häiretele, mille tulemusel võib oluliselt langeda tootlikkus. Seepärast keskendus meie uuring sellele, et luua arvuti etteteadaolevalt ebatäiuslikest komponentidest ehk teisiti öeldes sellele, kuivõrd täpne peab kvanttehnoloogiate projekteerimine ja elluviimine olema,” räägib Tom Stace.

3dnews.ee