Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

Turundusfirma comScore fikseeris Gmail´i postiteenuse kasutajate hulga hoogsa kasvu. Juulis oli teenust kasutanud unikaalsete kasutajate hulk 37 mln inimest, mis ületas esmakordselt AOL-i aktiivsete kasutajate hulga (36,4 mln). Nii tõusis Gmail USA suurimate postiteenuste pakkujate seas kolmandale kohale.

Google´i postiteenus jääb USA turul alla vaid Windows Live Hotmail´i ja Yahoo Mail´ile. Microsofti teenust külastas kuuga 47 mln kasutajat, Yahoo postiteenust aga 106 miljonit.

Huvitav, et alles aasta alguses tundus, et Gmail´ile läheb lähimatele konkurentidele lähenemiseks tarvis vähemalt kaks aastat. Kuid selle aastaga kasvas teenuse külastajate hulk rekordiliselt 25%. Sama ajaga suurenes teenuse Windows Live Hotmail kasutajate arv 8%, Yahoo Mail´i kasv oli aga 16%.

3dnews.ee

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

Anonüümsus internetis võib olla nii hüve kui ka needus, sõltuvalt sellest, kummal pool barrikaade - kas rämpspostisaatjate, viiruskirjutajate ja teiste küberkurjategijate või internetiantipoodide ohvrite ehk seaduskuulelike kodanike pool - arutleja on. Nagu tegelikult iga tehnoloogia (mitte ainult infotehnoloogia), on oma IP-aadressi ja teiste üleilmsesse võrku jäetud jälgede varjamine anonüümsete puhverserverite kaudu kahe teraga mõõk. Kuid tasakaal igavesti ei säili ning üks võitlevast osapoolest - kas end kaitsvad häkkerid või alalõpmata nende poolt naeruvääristatud eriteenistused koos elektroninfotööstuse hiiglastega - saavutab ülekaalu, olgugi et ainult prototüübi näol.

Hispaania linnas Barcelonas peaks sellel nädalal toimuva ürituse SIGCOMM 2009 raames ilmuma artikkel, kus kolm Californias Mountain View´s paikneva Microsofti uuringukeskuse töötajat uurivad eri masti internetikelmide avastamist takistava anonüümse barjääri eemaldusvõimalust. Kolm võrgukelmide rahurikkujat identifitseerisid uue tarkvara abil kahjurkoodi levitamise eest vastutavad masinad, mis tungisid isegi läbi hostide IP-aadresside kõrgest muutmissagedusest. Redmondi korporatsiooni liige Yinglian Xie räägib: “Me püüame määrata kindlaks rünnakute eest vastutava hosti. Meil tuleb jälgida mitte identifikaatoreid, vaid masinaid, millega need ühendatud on.” Süsteemi prototüüp HostTracker peab aitama ehitada parimat kaitset ründajate ja rämpsposti levitavate firmade eest. Infoturbeorganisatsioonid saavad võimaluse saada täiuslikumat ettekujutust internetisegmentidest, mida on parem blokeerida. Küberkriminaalsed ringid on omakorda sunnitud tegema suuri ajalisi ja finantskulutusi enda varjamiseks internetis.

Yinglian Xie ning tema kolleegid Fang Yu ja Martin Abadi analüüsisid igakuist e-postiteenuste pakkujate andmemahtu (330 GB), üritades määratleda rämpsposti saatmispunkti. Selle allikate jälgimiseks uurisid uurijad üle 550 mln kasutajate identifikaatori (ID), 220 mln IP-aadressi ja selliste sündmuste nagu teate saatmine ja kasutajakontode autoriseerimine ajamärke. Teadete jälgede avastamine vajab kasutajakonto identifikaatori ja hosti, mille kaudu kasutaja e-postiteenusega ühendust sai, vahelise side taastamist. Sellel eesmärgil võrdlesid teadlased erinevatest hostidest saadud ID-sid teatud ajavahemikuga. Seejärel analüüsis HostTracker andmeid ja eemaldas konfliktid. Näiteks oli ühe IP-aadressi all vahest üle ühe kasutaja või ühel kasutajal oli kattuval ajavahemikul mitu ID-d. HostTracker sidus andmed omavahel puhverserveri kindlaksmääramiseks, mille kaudu ilmus ühe IP-aadressi all mitu masinat ja sai ühendust legitiimse e-postiteenusega.

Lisaks leidsid uurijad viisi, kuidas lisada nn mustadesse nimekirjadesse automaatselt aadressid, kust pärineb kompromiteeritud võrguliiklus. Kasutades seda metoodikat simuleerimistingimustes, blokeerisid arendajad kahjurliiklust 5%-lise ebatäpsusega ehk viis aadressi sajast olid legitiimsed. Lisainfo kohusetundlike kasutajate identifitseerimiseks alandas näitaja 1%-ni. Tulemused annavad tunnistust, et tarkvara HostTracker on kõlblik DDoS-tüüpi (distributed denial of service, hajutatud teenusetõkestamise rünne) rünnakute ja rämpsposti levitavate firmade vastaste kaitsemehhanismide täiustamiseks, arvab firma Damballa uuringute ja arenduste asepresident Gunter Ollmann. Eksperdi arvates aitab selle tehnika kasutamine leida suure genereeritava liiklusega botnet´e, samal ajal kui selliste rünnakute vastu, nagu paroolide vargus ja pankadele mõeldud troojaprogrammide juurutamine, pole see metoodika eriti efektiivne.

3dnews.ee

Google arendab juba mitu kuud uut “salajast” otsinguarhitektuuri ja pakkus kõigile soovijatele võimalust proovida täiustatud otsingut veebilehel www2.sandbox.google.com/. Otsinguhiiglane lubab, et arendus koodnimetusega Caffeine pakub suurendatud kiirust, tulemuste hulka ja relevantsust.

Kuigi ka praeguses versioonis kulub päringute töötlusele alla sekundi, võib kiire internetiühendusega kasutajatele olla väärtuslik ka selle kümnendik. Näiteks vastas Google.com päringutele “automobile” ja ” автомобиль” järgmiste tulemustega.

“Vana” versioon:

www2.sandbox.google.com:

Ekraanitõmmistest tuleneb, et indekseeritud lehekülgede baas on tõepoolest suurenenud, nagu ka päringute töötluskiirus (praktiliselt kaks korda). Muide, firma märgib, et enamus kasutajaid ei märka tulemuste relevantsuses või täiuslikkuses mingeid muudatusi. Kuid näiteks veebiarendajad ja need, kes vajavad eriti täpset otsingut, võivad mõningaid muudatusi tunda. Kuid uuendatud “mootor” on veel lõpetamata, seepärast ei tasu siiski imesid oodata.

3dnews.ee

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

Nn biomolekulaarsed arvutid, mille põhikomponentideks on DNA ja teised bioloogilised molekulid, eksisteerivad tänapäeval vaid laborivariantides ning tavaarvutikasutajale pole nende kasutamisest mingit kasu. Sellest hoolimata leidsid Weizmann´i instituudis biokeemiale, arvutiteadustele ja rakendusmatemaatikale spetsialiseeruvad professori Ehud Shapiro labori tudengid Tom Ran ja Shai Kaplan viisi, kuidas muuta need mikroskoopilised bioarvutusseadmed “kasutajasõbralikemaks” isegi kompleksarvutuste ja keeruliste päringute töötlemisel.

Ehud Shapiro ja tema juhitud meeskond esitlesid esimest DNA-l põhinevat autonoomset programmeeritavat seadet 2001. aastal. Niivõrd mikroskoopiline seade (ühte veepiiska võiks mahtuda triljon selliseid seadmeid) võis täita selliseid ülesandeid nagu nullidest ja ühtedest koosneva nimekirja kontrollimine ühtede hulga vastavuse suhtes määratud arvule. 2004. aastal loodud uus versioon määras kindlaks vähirakkude olemasolu katseklaasis ja vabastas molekulid nende purustamiseks. Peale kütkestava perspektiivi viia sellistel tehnoloogiatel põhinevad seadmed inimese kehasse - nagu “mikroarstid”, mis määravad kindlaks vigastatud koe asukoha ja tõkestavad haiguse levikut - saaksid biomolekulaarsed arvutid viia läbi miljoneid paralleelarvutusi.

Ehud Shapiro jutustab väljaandes Nature Nanotechnology hiljuti avaldatud artiklis biomolekulaarsete arvutite programmi arendusest, mis paneb neid loogiliselt “mõtlema”. Täidetavad tehingud on äärmiselt lähedased kõigile tuntud loogikale, mille reeglid sõnastas Aristoteles juba enam kui 2000 aastat tagasi lihtsa ülesandena “kui… siis”: “Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult on ta surelik.” Kui arvutisse sisestatakse tingreegel “Kõik inimesed on surelikud” ja fakt “Sokrates on inimene”, vastab biomasin korrektselt küsimusele: “Kas Sokrates on surelik?”. Teadlaste meeskond läks edasi ja tõstis ülesande keerukust, mis sisaldas nüüd mitut reeglit ja fakti, ning DNA-arvutid tulid alati õigele järeldusele.

Samal ajal lõid töötajad kompilaatori ehk tarkvaramehhanismi kommunikatsiooniks kõrgtasemelise programmeerimiskeele ja DNA arvutuskoodi vahel. Kompileerimisel võidakse muuta päring näiteks selliseks :”Surelik(Sokrates)?” Vastuse väljaarvutamiseks kombineeris robotiseeritud süsteem reegleid, fakte ja päringuid esitatavaid DNA-niite ning neid kasutati vastavuste otsimiseks arvutuste hierarhilises protsessis. Vastus kodeeriti rohelise valgussignaalina: mõnedes niitides oli signaali sähvatuse bioloogiline versioon - loomulikult helendav fluoressentsmolekul, mida hoidis tagasi valgust varjav proteiin. Kui spetsiaalne ferment tõmbus õige “vastuse” poole, eemaldas ta “katte” ja lubas valgusel nähtav olla. Biomolekulaarseid andmebaase sisaldavad väikesed veepiisad andsid vastuseid väga keerulistele päringutele erinevate värvimarkerite kombinatsioonide kujul.

Oma rutiinsete eksperimentidega tegelevate teadlaste järjekordsel saavutusel võivad olla kaugele küündivad tagajärjed kogu intellektuaalarvutussüsteemide tööstusele, kuhu kuuluvad nii tänapäeva räniprotsessorid, kontseptuaalsed kvantarvutid kui ka iseõppivad tarkvaraalgoritmid. Kes teab, mida põhjustab kuskil vastavate tehnoloogiate liitekohal elus ja mitte mateeria konvergents, mis peaks muutma inimese elu lihtsamaks?

3dnews.ee

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

Füüsikud avastasid, et kvantarvutid on vigadele vastupidavamad kui varem arvati. Queenslandi ülikooli (The University of Queensland, UQ) matemaatika- ja füüsikakooli doktor Tom Stace uuris vigade mõju kvantarvutustele ja sai tulemuse, vastavalt millele jätkavad innovaatilised arvutid oma funktsioonide täitmist isegi 50%-ilise andmekaoga. Vastavad teoreetilised arvutused avaldati koos UQ-i doktori Andrew Doherty ja Macquarie ülikooli esindaja Sean Barrett´i töödega väljaandes Physical review letters. “Meie tulemused demonstreerivad, et lubatud on suhteliselt suured vead ja kaod, kvantarvutid on aga praktikas kasutatavad. Teoreetiliselt töövõimelisel kvantsüsteemil võib olla kuni 10% vigadega töötavaid või kuni 50% üldse mittetöötavaid komponente,” teatas Tom Stace.

Kvantarvutid on tänapäeval ikka veel varajases arenguetapis, kuid nende potentsiaal on hiigelsuur, kuna sellised arvutussüsteemid on olemasolevatest palju võimsamad, infoturbe valdkonnas pakutavad võimalused aga hindamatud (näiteks finantsorganisatsioonidele). “Kvantseadmed on väga tundlikud välismõju ja -häiretele, mille tulemusel võib oluliselt langeda tootlikkus. Seepärast keskendus meie uuring sellele, et luua arvuti etteteadaolevalt ebatäiuslikest komponentidest ehk teisiti öeldes sellele, kuivõrd täpne peab kvanttehnoloogiate projekteerimine ja elluviimine olema,” räägib Tom Stace.

3dnews.ee