Esileht > 2009 > juuli

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

  • Share/Bookmark
Rubriigid: Äriuudised(RU)
Sildid:, , ,

Google otsingutulemuste eest ei vastuta

Aleksei Tsvetkov juuli - 29 - 2009 Kommentaarid (0)

Londonis tegutsev Briti Ülemkohus otsustas laimuseadusandluse sätetest lähtudes, et Google ei vastuta uudistesse, blogidesse ja foorumitesse ilmuvate otsingutulemustena kuvatavate laimavate kommentaaride eest.

Hagi Google´i Suurbritannia ja USA kontorite vastu algatas Londoni organisatsioon Metropolitan International Schools (MIS), mis viib läbi mänguarenduse kaugkursust “Train2Game”. MIS-ile ei meeldinud teda diskrediteeritavad kommentaarid ühel otsingutulemustes kuvatud veebilehel ning firma süüdistas Google´it kui vastava info avaldanud ettevõtet. Google eitas omakorda oma vastutust otsingutulemustega lehekülje sisu eest.

Kohtunik arvas, et otsinguhiiglane täitis vaid “funktsioonikandja”, mitte sisuavaldaja rolli. “Kui kasutaja otsingupäringule ilmub ekraanile tekstiosa, saadab ta inimese mingile internetiallikale, mis vastab nii või teisiti määratud otsingutingimustele,” ütles kohtunik. “See on tema isiklik valik - avada veebileht või mitte. Google täidab vaid funktsioonirolli, pakkudes otsinguteenust.” Sellele vaatamata lisas kohtunik, et Google võib vastutada sisu blokeerimise eest, mille suhtes olid põhjendatud kaebused materjalide laimava iseloomu pärast.

Firma Pinsent Masons advokaat Struan Robertson kommenteeris, et see on esimene juriidilise analüüsi pretsedent otsingumehhanismi vastavuses Briti laimuseadusandlusele, kohtuasja tulemus on aga otsingusüsteemidele suurepärane, kuna nüüdsest peavad kasutajad suunama oma pretensioonid neile, kes tõepoolest vastutab avaldatavate materjalide sisu eest ehk veebilehtedele, kust need pärinevad.

3dnews.ee

  • Share/Bookmark

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

  • Share/Bookmark
Rubriigid: Äriuudised(RU)

Nende projektide lugu näitab, et nende loojate kavatsused, põhimõtted ja eesmärgid sattusid varem või hiljem ületamata takistuse - seaduse - ette. Kuid ka failivahetusvõrkude loojate ja ahnete rämpspostisaatjate teosed läbisid alati õigussüsteemi, koos kõigi selle puuduste ja eelistega, elustudes legaalses olekus, kuid kaotades ideevaimu. Kuid nad said ka heaks kogemuseks neile, kes tahavad veel maailma muuta. Niisiis, kaheksa häbiväärselt lõppenud, kuid omamoodi internetti mõjutanud projekti.

1. Napster

Pärast kaks aastat kestnud kuulsa bändi Metallica tüütamist ja muusikaäri ärritamist, suleti failivahetusvõrk Napster 2001. aastal, tema intellektuaalne “pagas” ehk kaubamärk jäi aga firmale Roxio. Napster taaselustati legaalse teenusena 2003. aastal. Kuigi mõlemad “versioonid” on seotud muusikaga, on erinevused rabavad: algne idee nägi ette muusikafailide vaba vahetust, pakuti ligipääsu miljonitele helinditele, samal ajal kui legaliseeritud variant muutus tasuliseks mitmesaja tuhande failiga muusika allalaadimisteenuseks. Pole ime, et praeguse Napster´i kasutajabaas on vaevalt võrreldav eelmiste aastatega. 2008. aastal ostis Napster´i enam kui 120 mln USA dollari eest USA suur arvutimüügivõrk Best Buy.

2. Kazaa

Vaba infovahetuse jätkaja võrk Kazaa kordas Napster´i saatust: pärast meediatööstusele kaotatud kohtuasja taaskäivitati teenus 2006. aastal ning nüüd hakkas see allalaadimiseks pakkuma legaalset muusikasisu. Algsest ideest jäi vaid nimi ja logo, mis kuuluvad meediafirmale Brilliant Digital Entertainment. Loojad ei heitnud aga meelt ja jätkasid inimeste lähendamist digimaailmas, luues Skype´i ja Joost´i.

3. iMesh

Seda “peer-to-peer” tüüpi failivahetusvõrku otsis 2003. aastal kohtukorras taga USA helisalvestusfirmade assotsiatsioon (RIAA). iMesh nõustus maksma 4,1 mln USA dollarit tööstusele tekitatud kahju eest. Kuid võrk ei lõpetanud tööd ja teenuse versiooni 6.0 ilmumisega muutus ligipääs muusikale tasuliseks. See juhtus 2005. aastal. Nüüd positsioneerib iMesh end kui legaalne P2P-teenus. Selleks, et veenduda tasulise sisu kättesaamatuses võõrastele, kasutatakse “muusikajäljendite” tehnoloogiat.

4. MySpace

Esimese Los Angelese firmale Intermix Media kuulunud võrgu versiooni tunnistas illegaalseks New Yorgi osariigi peaprokurör Eliot Spitzer, kes suutis tõestada, et teenust kasutanud lastele näidati keelatud reklaami. Pärast uue tegevdirektori Richard Rosenblatt´i tulekut MySpace´i firma reorganiseeriti - “äri puhastati, ärimudelid muudeti, lahendati kõik probleemid seadusega,” meelitas uus juht kliente. 2005. aastal saavutas MySpace märkimisväärse edu ja Intermix müüdi 580 mln USA dollari eest Rupert Murdoch´i korporatsioonile.

5. Cult of the Dead Cow (cDc)

Kuid seaduslikkuse ja legaliseerimise valik pole kõige õigemad mõisted kirjeldamaks organisatsiooni hiljutist aktiivsust, kuna häkkerite poolt väljalastud sellised töövahendid nagu kurvalt tuntud troojaprogramm Back Orifice ei teeninud seadislikkust ja õigust. Viimastel aastatel paistab cDc silma oma humanitaartööga, mis sai nimetuseks “häktivism”, ja võitleb tsensuuriga.

6. Gator

2003. aastaks olid selle firma reklaamprogrammid paigaldatud 34 mln personaalarvutisse, arendajal tuli aga anda vastust arvukates kohtuhagides, sealhulgas väljaande The New York Times ja Dow Jones´i kohtuhagis nende veebilehel oleva reklaami salajase asenduse eest. Nimetus “Gator” sai nuhktarkvara sünonüümiks, pannes firma end laimu eest kaitsma. Kuid 2006. aastal muudeti brändinimi, firma nimeks sai Claria ning teatati reklaamiärist loobumisest. Domeen Gator.com müüdi oksjonil 2008. aastal, seejärel muutus Claria Jelly Cloud´iks, mis lõpetas 2008. aasta oktoobris täielikult oma tegevuse.

7. The Pirate Bay

Viimasel ajal on “Piraadilaht” pidevalt infoagentuuride uudistes. 2003. aasta lõpus käivitatud tracker eksisteeris reklaamilt saadavalt tulul. Paari aasta pärast hakkasid selle ümber arenema väga tuttavad sündmused: õiguste omanikud algatasid kohtuprotsessi failivahetusvõrgu rajajate ja töövõime toetajate (Fredrik Neij, Gottfrid Svratholm Warg, Peter Sunde ja Carl Lundström) vastu. 2009. aasta aprillis lõppes protsess hagejate kasuks, kuigi lõpp-punkti pole asjale veel pandud. 30. juunil ostis aga Global Gaming Factory (GGF) portaali The Pirate Bay 7,8 mln USA dollari eest. Sellest ajast muutub tracker legaalseks teenuseks, millele ligipääsu eest küsitakse kuumaksu ning tasutakse vastavaid makse õiguste omanikele.

8. Optinrealbig.com

Sõltuvalt sellest, kelle arvamus teid huvitab, võib Scott Richter olla uskumatult arukas turundusspetsialist või siis rämpsposti kuningas. Microsoft nimetas ta “maailma suurimaks rämpspostisaatjaks” ja nõudis maksta tekitatud kahju eest 7 mln USA dollarit. Scott Richter andis järele, hakates jälgima seadusandlike norme võitluses rämpspostiga. Firma Optinrealbig.com sai aga nimetuseks Media Breakaway ja kohe ka kohtuhagi firmalt MySpace ikka sama rämpsposti eest, mille tulemusel sai sotsiaalvõrk kulude katteks 1,2 mln USA dollarit ja 4,8 mln USA dollarit talle 2008. aastal tekitatud kahju eest. Scott Richter´i teatel tegeleb ta nüüd heategevusega.

3dnews.ee

  • Share/Bookmark

Apple´i peadirektori toolile naasnud Steve Jobs teatas, et App Store´i esimese aasta jooksul laadisid kasutajad alla üle 1,5 mld rakenduse.

“App Store on unikaalne teenus, millel pole võrdseid. 1,5 mld allalaadimisega jätsime me kõik konkurendid kaugele seljataha,” teatas Steve Jobs.

Apple´i info järgi on rakenduste kaupluses üle 65000 toote, mis on kättesaadavad iPhone´i ja iPod touch´ide omanikele 77 riigis. Käesolevaks ajaks on firma müünud juba üle 40 mln puutetundliku telefoni ja pleieri.

3dnews.ee

  • Share/Bookmark

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

  • Share/Bookmark
Rubriigid: Äriuudised(RU)
Sildid:, , , , ,

Vabandage, see tekst on ainult Vene keeles Русский

  • Share/Bookmark
Rubriigid: Äriuudised(RU)
Sildid:,

aljudel mitte-ladina tähestiku kasutajatel tekivad probleemid emakeeles teksti sisestusel. Selleks on mitmeid põhjusi. On olukordi, mil inimestel tuleb töötada emakeelse klaviatuurilaotuseta arvutitega (näiteks kui välisturist läheb teises riigis internetikohvikusse). Vahest on klaviatuurilaotus kas ebapiisavalt hästi väljatöötatud või kättesaamatu. Veebiarendajatele on olukord veel tõsisem, kuna nad ei saa olla kindlad, et kasutajad saavad oma keeles teksti sisestada.

Süsteemi Google AJAX Language API lisati selle probleemi lahendamiseks virtuaalklaviatuuri API. Selle API-liidesega aitavad arendajad oma rakenduste kasutajatel sisestada teksti emakeeles sõltumata sellest, kas on vastav klaviatuurilaotus operatsioonisüsteemi paigaldatud või mitte.

Veel üks eelis on mugavam töö mitmekeelelistel veebilehtedel. Näiteks saavad kasutajad kahekeelse vene-tai sõnastiku veebilehel sisestada termini nimetuse vene keeles ja vaadata sõnastikuartiklit tai keeles. Virtuaalklaviatuuri API-liidese abil saavad arendajad riputada üles venekeelse laotuse ja siduda selle kõigi venekeelsete väljadega, taikeelse laotuse aga vastavalt taikeelsete väljadega. Virtuaalklaviatuuri API valib automaatselt vajaliku laotuse sõltuvalt kasutaja toimingutest.

Kasutajad ei teagi vahest, millised kasutatava laotuse klahvid millistele sümbolitele vastavad. Virtuaalklaviatuur näitab ka vastavaid klahve ja sümboleid otse veebilehel, et kasutajad saaksid sisestada teksti nii klaviatuuri kui ka virtuaallaotuse ehk hiire abil.

Esimeses väljalaskes on viie keele (araabia, poola, vene, tai ja hindi) tugi. Tulevikus plaanitakse realiseerida suurema hulga laotuste tugi.

3dnews.ee

  • Share/Bookmark

  • Share/Bookmark

Üks Facebook´i kasutajatest Marc Andreessen arvab, et see sotsiaalvõrk võib viie aasta pärast teenida iga aasta miljardilist kasumit. Selline kommentaar järgnes tema rajatud 300 000 000 USA dollari riskifondi töö alustamise arutamisele jututoas oma kolleegiga Ben Horowitz´iga. Marc Andreessen ütles, et kui Facebook poleks kiirustanud teenuste monetiseerimisega, oleks kasumi miljardes tase saavutatud juba sellel aastal.

Tuntud võrk ei jaga omakorda oma finantsbilanssi üksikasju, kuid ootab 70% kasvu aasta lõpuks. Nii Marc Andreessen kui Ben Horowitz on ühel arvamusel, et sellistele firmadele nagu Facebook ja miniblogiteenus Twitter on optimaalne lahendus keskenduda oma kasutajabaasi laiendamisele ja teenuste parendamisele, mitte aga enneaegsele kasumi tagaajamisele. MySpace sai kannatada just äärmiselt kiire teenimissoovi tõttu.

3dnews.ee

  • Share/Bookmark